Tartu Arstide Liidu kevadine väljasõit viis bussitäie huvilisi Võru- ja Setumaale. Eesti kaguosa paistab silma künkliku maastiku, järvede rohkuse ja rikkaliku rahvakultuuriga. Meie reisil oli giidiks Kauksi Ülle – tunnustatud Võru- ja Setumaa kultuuri ja emakeele hoidja, luuletaja, põline võrumaalane (sündinud ja koolis käinud Rõuges).
Oma juttu elavdas ta kohaliku elu juhtumiste ja legendidega. Võrukeelsest kõnelemisest tuli siiski üle minna eestikeelsele, et olla kõigile arusaadav.
Esimene peatus oli kaunis Rõuge Ööbikuorus. Maalises ürgorus Liinjärve kaldal kõrgub omanäoline vaatetorn - Rõuge Pesapuu- meenutades puud, millel on kaks linnupesa. Vaatetorni kõrgus on 30 meetrit ja sellelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevatele järvedele ( Kaussjärv, Suurjärv), mäenukkidele ja nende vahel olevatele värvikatele majadele, viies mõtte Bullerbyle. Ööbikuoru Villa hubases kohvikus nautisime hommikukohvi. Rõuge kirikus saime osa laste emadepäeva kontserdist.
Võrumaalt on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud rikkalik suitsusauna kombestik. Mooska talus kohtusime suitsusaunakultuuri eestkõneleja Eda Veerojaga, tegime ringkäigu saunades, maitsesime ja ostsime kaasa suitsusauna liha. Perenaine on visa järjekindlusega saavutanud tegevusloa, milleks tuli ehitada spetsiaalne suitsusaun (metallriiulid ja muu vastav sisustus).
Oma saunarituaalides tuleb eelkõige aeg maha võtta. Umbes kolmetunnisel saunaskäigul kasutatakse ravimtaimi, lausumisi ja muid rahvapärimusi.
Lõunaks jõudsime Obinitsa külasse. Taarka Tare Köögikõnõ on seto rahvustoidu restoran, mis esindab väärikalt kohalikku söögikultuuri. Restoran asub 100-aastases seto kindlustalus – siin on stiilsed väravad, kodune ja hubane interjöör ( pühasenulk, seto ahi lesoga). Talu õues toimusid teater „Vanemuine“ suveetendused „Taarka“. Perenaine – põline seto – Hõrna Rieka – kostitas meid ehedate rahvusroogadega – kartulikorbid, sõir.
Piusa heledast liivakivist koopad on tuntud ammust aega. Siin on kaasaegne külastuskeskus , kus näidatakse filmi koobaste tähtsatest elanikest – nahkhiirtest. Giidi saatel saab siseneda koobastesse, kus kunagi kaevandati liiva. Piusas asub savikoda, mille omanäolisest keraamikast saab endale sobiva kaasa valida.
Reis lõppes Obinitsa Seto Ateljee Galeriis, mis on sisuliselt külastuskeskus. Meid võttis vastu Evar Riitsaar – seto kunstnik, kes on teinud hõbeehteid, maalinud ja on valitud kolmel korral Setumaaa Kuningriigi ülemsootskaks. Koos abikaasa Kauksi Üllega moodustavad nad Setumaa kultuuripärandi hoidjate tulihingelise paari.
Kauksi Ülle esitas meile oma võrukeelse luuletuse „Imäpuu“, mis sellel aastal pälvis Juhan Liivi luuleauhinna. Toredaks üllatuseks oli rahvarõivaste tutvustamine. Kauksi Ülle pani „seto rõivile“ reisiseltskonna ühisel otsusel sünnipäevalapse Ene Jentsi, kes modellina esines suurepärase seto naisena.
Kõrvalasuvast Kunstizaalist saime kaasa osta kohalikke käsitööesemeid, meenutamaks ilusat Eestimaa piirkonda, kus elavad oma kultuuri ja keelt hoidvad inimesed.
Tore on tõdeda, et kõikides aegades on osatud jääda iseendaks.
Jutu autoriks on Sirje Hanson
Fotod: Ene Anijalg, Sergey Larin ja Anne Krips.
