Sellesügisene Tartu arstide ühine sõit Tallinna viimase aasta kõige atraktiivsematesse paikadesse toimus 13. oktoobril.
Et huvilisi kogunes kiiresti enam kui üks suur 50-kohaline buss mahutada suudab, võeti lisaks väikegi. Ootused olid suured, kuid samas oli hinges ka kartus, kuidas ikka jõuab ühe päeva sisse mahutada botaanikaaia, teletorni ja lennusadama külastused ning paratamatult kulub bussisõidule ka veel viis tundi. Aga hea tahtmise juures jaksab päris palju…
Et reisiseltskond oli päeva kangesti vara alustanud ja nii mõnigi kiirustades hommikueinest ilma jäänud, olid Põltsamaal pakutud äsja ahjust tulnud lihapirukad eriti maitsvad! Peale mõnusat pirukate nohistamist möödus sõiduaeg naabriga vesteldes märkamatult.
Teletorn avati esmakordselt 11. juulil 1980 ja seotud oli selle valmimine Moskva olümpiamängude raames Tallinnas toimunud purjeregatiga. Torn on viimased kolm aastat külastajatele suletud olnud, kuid sel suvel uues kuues ja kvaliteedis taas avatud. Väga sujuvalt liikuv lift viib torni tippu 49 sekundiga. Kui kaua kuluks 1050 trepiastme läbimiseks, seda võib igaüks ise oma võimeid teades välja arvutada.
Teletornis paiknevad koos nii telekommunikatsiooni teenuseid pakkuv ettevõte AS Levira kui ka SA Tallinna Teletorn, mille eesmärgiks on teletorni kui ajaloolise, arhitektuurilise ja turismiobjekti arendamine. Näitused pakuvad nii äratundmis- kui avastamisrõõmu. Videofilmid meenutavad torni ehituslugu, näitavad torni sellisena, nagu see oli 30 aastat tagasi, aga ka 1994. a. augustisündmuste pinget ja sellele järgnenud rõõmu Eesti taasiseseisvumisest. Väikese näpuliigutusega saab ülevaate meie teadlaste tippsaavutustest, põrandaakendele astudes võib katsetada oma kõrgusetaluvust. Multimeedia vahendeid kasutades saab salvestada oma esinemise telediktorina ning saata selle sugulastele, sõpradele - kellele ja kuhu iganes.
Botaanikaaias tervitas tohtreid botaanikaprofessor Urmas Laansoo. Taimetarga üllatus oli suur kuuldes, kui vähe meil aega on varutud taimemaailma haruldustega tutvumiseks. Siiski oli võimalus kiigata nii troopika- kui lähistroopikamajja, uudistada äsjaavatud kaktuste näitust, osta Eestimaal kasvatatud viinamarju, palmimajas lõunasööki nautides imetleda 82 aasta vanust datlipalmi. Kiiremad jõudsid ka samblike, sammalde ja puitunud seente (puuseente) väljapanekut uudistama, kuid 650 roosisorti tuleb küll suvel imetlema tulla. Põnev oleks kindlasti külastada tarbetaimede aeda, kus koos ravim-, maitse- ja toidutaimed, kõndida 3,9 km pikkusel looduse õpperajal ning Kloostrimetsa soos laudteel, põigata korraks raamatukokku ning tutvuda herbaariumiga.
Reisi kõige suuremad ootused-lootused olid muidugi seotud lennusadamaga, mida mõne kuuga külastanud tuhanded inimesed. On suurepärane, et Peeter Suure aegsetest merekindluse kompleksi kuuluvatest ehitistest, vahepeal rusuks muutunud koorikbetoonist vesilennukite angaaridest (ehitatud 1916 – 1917) on saanud tõeliselt nauditav haruldusi eksponeeriv ilus hoone. Lennusadama vanima eksponaadi auväärne tiitel kuulub muidugi Maasilinna laevavrakile. See on seni leitutest esimene Eesti päritolu laev, mis esindab 16. sajandi keskpaiga laevaehituskunsti. Tõmbenumber üks on aga kindlasti 1936. a. Inglismaal ehitatud ja 75 aastat vees olnud allveelaev Lembit ning selle sisemusega tutvumine elamus omaette! Kas kunagi jõuab tema kõrvale ka kusagil meresügavustes puhkav Kalev või osagi sellest, kes seda teab?
Elamusterohkelt väljasõidult õnnelikult tagasi Tartusse naasnud arstide veidi väsinud, kuid rahulolev reisiseltskond on aga kindlasti valmis kevadiseks retkeks.
Autor: Kaja Julge
Tartu Arstide Liidu liige
