tekstid

SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM - TARTU ARSTIDE LIIT

Käesoleva kollektiivlepingu (edaspidi Leping) on sõlminud 18. detsembril 2002. aastal vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel, riikliku lepitaja vahendusel SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM (edaspidi Kliinikum või tööandja või pool), mida esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Urmas Siigur, ja TARTU ARSTIDE LIIT (edaspidi TAL või pool), mida esindab seaduse ja põhikirja alusel peausaldusisik Margus Kuklane,(edaspidi pooled) alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
töötaja – TAL-i kuuluv töölepingu alusel Kliinikumis töötav isik;
tööandja struktuuriüksused – Kliinikumi kliinikud ja meditsiinilised teenistused.
1.2 Leping reguleerib tööandja ja töötajate vahelisi töö- ja tööga seotud sotsiaalsuhteid, lähtudes Eesti Vabariigi tööõigusaktidest.
1.3 Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi tööõigusaktidest.
1.4 Leping ei välista võimalust sõlmida selle kehtivuse ajal muid kokkuleppeid Kliinikumi ja TAL-i vahel. Need kokkulepped võivad Lepingut täiendada, kuid ei tohi olla sellega vastuolus ega seda töötajate suhtes halvemaks muuta.
1.5 Kui lepingu kehtivuse ajal muudetakse tööõigusakte töötajate suhtes soodsamaks kui Lepingus kokkulepitud, kohaldatakse vastavat tööõigusakti. Kui Lepingu kehtivuse ajal muudetakse tööõigusakte nii, et töötajate olukord muutub halvemaks kui Lepingus kokkulepitud, lähtutakse Lepingus kokkulepitud tingimustest.
1.6 Lepingus sätestatud kokkulepetest lähtutakse tööandja juures töö korraldamisel, töötingimuste kehtestamisel, töölepingute sõlmimisel ja arengukavade koostamisel.
1.7 Lepingu juurde kuuluvad lisad on lepingu lahutamatu osa ja neil on Lepinguga võrdne juriidiline jõud.

2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMISE JA MUUTMISE TINGIMUSED

2.1 Kui arst-õppejõu või arsti kohale kandideerib mitu töölesoovijat, eelistab tööandja töölevõtmisel TAL-i liiget, kui kandidaadid on muudes tingimustes võrdsed.
2.2 Enne töötaja tööle lubamist tutvustab tööandja talle töösisekorraeeskirju ja kehtivat kollektiivlepingut ning teatab talle TAL-i usaldusisiku nime ja kontaktandmed.
2.3 Töömahu ajutisel vähenemisel on tööandjal õigus Tartumaa Tööinspektsiooni tööinspektori nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja samaks tähtajaks osaliselt tasustatavale puhkusele. Osalise tööaja kestus ei või olla alla 80% töölepingu ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse eest makstav tasu ei või olla väiksem kui 80% töölepingus ettenähtud palgamäärast.
2.4 Töötajal on õigus enne tööandja algatatud töölepingu muutmise ja lõpetamise kirjalikku vormistamist konsulteerida 10 tööpäeva jooksul TAL-i usaldusisiku ja/või juristiga.

3. PIDEVA TÖÖSTAAŽI ARVESTAMINE

Lisaks töölepingu seaduses ettenähtule arvestatakse pideva tööstaaži hulka Kliinikumis:
1. enne töölepingu lõppemist tööandja juures vaheaegadeta töötatud aeg, kui töötaja asub kolme aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandja juurde uuesti tööle, kui tööleping oli lõpetatud:
1) koondamise tõttu;
2) tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu;
3) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tervise tõttu.
2. arstiteaduskonna kliinilistel erialadel õppejõuna töötatud aeg töötajatel, kes asusid tööle Kliinikumi.

4. TÖÖ- JA PUHKEAJA TINGIMUSED

4.1 Riigipühadele (uusaasta, iseseisvuspäev, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha, nelipühade 1. püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvusmispäev, esimene jõulupüha) vahetult eelnevatel tööpäevadel lõppeb töö hiljemalt kell 13.00. Kui katkematu tööprotsessi tõttu ei ole võimalik lühendada eelnimetatud tööpäevi vähemalt kolme tunni võrra, kompenseeritakse need tunnid Lepingu Lisas nr 1 ettenähtud korras.
4.2 Tööandja vabastab töötaja ajutiselt tööülesannete täitmisest järgnevatel juhtudel:
1) lapse sünni korral lapse isa, või isa puudumisel ühe vanavanematest – ema ja lapse haiglast väljumisel – 1 tööpäevaks;
2) laste põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ja kõrgkooli lõpuaktustel osalemiseks – 1 tööpäevaks;
3) abikaasa, laste, vanemate, õdede-vendade ja hooldatavate matuste korraldamiseks – 3 tööpäevaks.
4.3 Tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on töötajal õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaasta jooksul.
4.4 Tööandja tagab töötajale võimaluse osaleda TAL-i poolt korraldatavatel üritustel.
4.5 Töötaja saab kliiniku juhataja ettepanekul tehtud juhatuse otsuse alusel vastavalt tööandja juures kehtestatud korrale viie aasta jooksul kuni viis kuud järjest vaba aega, et pühenduda ainult teadus- või õppe- ja teadustööle, eelkõige väitekirja kirjutamiseks või välismaal stažeerimiseks.
4.6 Punktides 4.1 kuni 4.5 ettenähtud ajavahemikud arvatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab töötajale selle aja eest keskmise palga.

5. PUHKUSE ANDMISE KORD

5.1 Töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Lisapuhkuse pikkuseks on 7 kalendripäeva.
5.2 Töötajal on õigus saada lisaks punktis 5.1 toodule lisapuhkust 7 kalendripäeva, kui puhkust kasutatakse osade kaupa vastavalt kuni 28 kalendripäeva 01.04.-30.09. ja vähemalt 14 kalendripäeva perioodil 01.10.-31.03. Lisapuhkus peab olema kooskõlas osakonna töökorraldusega.
5.3 Puhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta hulka arvatakse lisaks puhkuseseaduses sätestatule kõik Lepingus ettenähtud ajavahemikud, mil töötaja on ajutiselt tööülesannete täitmisest vabastatud.

6. PALGATINGIMUSED

6.1 Tööandja on kohustatud maksma töötajale põhipalka ja lisatasusid vähemalt Lepingu Lisas nr 1 ettenähtud ulatuses.
6.2 Töötaja palgatingimused vaadatakse läbi ja võimalusel muudetakse vahetult pärast tervishoiuteenuse osutamise lepingute sõlmimist vastavalt nimetatud lepingu mahu ja tarbijahinnaindeksi muutusele.

7. TÖÖALASE KOOLITUSE TINGIMUSED

7.1 Töötajal on õigus saada tööalaseks koolituseks õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas.
7.2 Tööandja tasub töötaja eest vabariigi piires tööandja huvides toimuva tööalase koolituse õppemaksu.
7.3 Tööalase koolituse puhul vabariigi piires väljaspool Tartut kompenseerib tööandja töötajale sõidu-, majutus- ja muud kulud ning maksab päevaraha vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud töölähetuse hüvituste määrale.
7.4 Kui koolitus toimub välismaal, lepitakse koolituskulude kompenseerimise korras kokku igal konkreetsel juhul eraldi.
7.5 Koolituse aeg arvestatakse töötaja tööaja hulka ning tööandja säilitab töötajale selle aja eest keskmise palga kuni 14 kalendripäevaks aastas.

8. TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE JA TÖÖHÕIVE TINGIMUSED

8.1.Tööandja peab andma töötajale asjakohaseid selgitusi töölepingu lõpetamise põhjustest.
8.2 Töötaja töökoha koondamisest informeerib tööandja eelnevalt TAL-i usaldusisikut, näidates ära abinõud, mis on tarvitusele võetud töötaja edaspidiseks tööga kindlustamiseks, ning kuulab ära TAL-i arvamuse antud küsimuses.
8.3 Tööandja juures töötavate isikute koondamisel on muude tingimuste võrdsuse korral töölejäämise eelisõigus TAL-i liikmetel, kelle hulgast on omakorda eelistatud töötajad, kes on tööandja juures töötanud vähemalt 10 aastat.
8.4 Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on tööandja kohustatud vabanenud töötaja tööle tagasi võtma kaheksa kuu jooksul, kui tööandjal on tekkinud vabu töökohti, kus töötaja on võimeline tööd tegema, ning kui töötaja on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse. Tööandja teavitab vabadest töökohtadest ka TAL-i.

9. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA VAHELISE LAHKARVAMUSE LAHENDAMINE

9.1 Kui töötaja leiab, et tema tööalaseid õigusi on rikutud, siis teatab ta sellest TAL-i usaldusisikule. Koos TAL-i usaldusisikuga pöörduvad nad kirjalikult vahetu tööjuhi poole.
9.2 Kui vahetu tööjuht ei suuda küsimust ühe nädala jooksul lahendada, moodustatakse vaidluse lahendamiseks ühiskomisjon, mis koosneb kolmest TAL-i ja kolmest tööandja esindajast, kes määratakse eraldi mõlema poole otsusega. Ühiskomisjoni tööd juhib vaheldumisi üks TAL-i ja üks tööandja poolne liige.
9.3 Kui ühiskomisjon ei jõua tekkinud vaidluses mõlemale poolele vastuvõetavale kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele.

10. KLIINIKUMI JA TAL-I VAHELISED SUHTED

10.1 Arendamaks edukalt toimivat sotsiaaldialoogi TAL-i ja Kliinikumi juhtkonna vahel, teevad osapooled koostööd ühishuvide deklaratsiooni väljatöötamisel. Ühishuvide deklaratsioon sisaldab visioone ja strateegiat Kliinikumi jätkusuutlikust arengust ja partnerite osalust selles. Väljatöötatavale ühishuvide deklaratsioonile tuginedes asutakse teostama õiglast palgapoliitikat.
10.2 Pooled teevad tihedat koostööd töötajate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, samuti töötajate töö tulemuslikkuse tõstmiseks, mis annab võimaluse töötajate töötingimuste parandamiseks ja töötasude tõstmiseks. Kliinikumi struktuuriüksustes toimub koostöö struktuuriüksuse juhi ja TAL-i usaldusisiku vaheliste läbirääkimiste teel.
10.3 Kliinikum kaasab TAL-i esindajad arengu- ja tegevuskavade koostamise ning strateegilist mõju omavate ja töötajaid puudutavate otsuste tegemise protsessi.
10.4 TAL-i esindab suhetes Kliinikumiga 3 usaldusisikut ja nende puudumisel 2 asendusliiget. Usaldusisikute esindatus on soovitavalt laiapõhjaline.
10.5 TAL teatab muutuste korral TAL-i juhtkonna ja usaldusisikute koosseisus Kliinikumile kirjalikult ühe nädala jooksul pärast vastavat muudatust uute TAL-i juhtkonna liikmete ja usaldusisikute ees- ja perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse.
10.6 TAL informeerib Kliinikumiga sõlmitud tööalastest kokkulepetest oma liikmeid ja kolmandaid isikuid Kliinikumi juhatuse partnerina.
10.7 TAL tagab oma usaldusisikute osalemise Kliinikumi juhtide infokoosolekutel ja Kliinikute nõukogudes.
10.8 Kliinikum annab TAL-ile ja TAL-i usaldusisikutele kasutamiseks ruumi ja mööblit, vajalikke trüki-, side- ja paljundusvahendeid ja kontoritarbeid Lepingu Lisas nr 2 ettenähtud korras ja ulatuses.
10.9 TAL-i usaldusisiku volituste ajal ei või vähendada tema palka, halvendada töötingimusi ega viia teda üle vähemtasustatavale tööle, võrreldes usaldusisikuks valimisele eelneva perioodiga.
10.10 Töölepingu lõpetamine TAL-i juhtkonna ja usaldusisikuga Kliinikumi algatusel nende volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist on võimalik Tartumaa Tööinspektsiooni tööinspektori nõusolekul, välja arvatud töölepingu lõpetamisel tööandja likvideerimise ja töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu.
10.11 TAL peab koosolekuid reeglina väljaspool tööaega. Tööajal korraldatakse koosolekuid ja konverentse Kliinikumi ning TAL-i usaldusisiku vahelisel kokkuleppel.
10.12 Kliinikum kohustub igal kuul töötaja palgast kinni pidama TAL-i liikmemaksu ja selle arvestuskuule järgneva kuu jooksul üle kandma TAL-i arvele teenustasu võtmata. Liikmemaksu kinnipidamise aluseks on TAL-i liikmemaksu maksmise soorituse kokkulepe või töötaja avaldus.

11. LEPINGU JÕUSTUMINE JA MUUTMINE

11.1 Leping jõustub 1. jaanuaril 2003.a. ja kehtib kuni 31. märtsini 2004.a. Edaspidi jääb kollektiivlepingu kehtimisajaks 1. aprill kuni 31. märts.
11.2 Kui Lepingu pooled ei tee ettepanekuid Lepingu lõpetamiseks või muutmiseks, pikeneb Leping aasta võrra.
11.3 Lepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma Lepingus ettenähtud tingimusi, pidama töörahu ning mitte avaldama survet kehtiva Lepingu tingimuste muutmiseks.
11.4 Kui Lepingu pool soovib Lepingut muuta, peab ta teisele poolele esitama kirjalikult oma ettepanekud hiljemalt 1 kuu enne Lepingu kehtivusaja lõppu. Poolte esindajad alustavad läbirääkimisi Lepingu muutmiseks hiljemalt 7 päeva pärast ettepanekute esitamist.
11.5 Mõlemal poolel on õigus saada teiselt poolelt asjakohast teavet läbirääkimisobjekti kohta.
11.6 Läbirääkimistel osalevad poolte esindajad peavad hoidma neile teatavaks saanud töö- ja ametisaladusi.

12. LEPINGU TÄITMISE KONTROLL JA VASTUTUS LEPINGU MITTETÄITMISE EEST

12.1 Lepingu täitmist kontrollivad tööandja poolt volitatud isikud ja TAL-i usaldusisikud.
12.2 Lepingu pooled annavad üksteisele teavet, mis on vajalik Lepingu täitmise kontrollimiseks. Poolte esindajad on kohustatud vastama teise poole kirjalikele järelpärimistele ja taotlustele kirjalikult 30 päeva jooksul.
12.3 Kui üks pool leiab, et teine pool Lepingut ei täida, teatab ta sellest teisele poolele kirjalikult. Pool, kes Lepingut rikub, on kohustatud rakendama abinõusid Lepingu täitmiseks ja teatama nendest teisele poolele kirjalikult 10 päeva jooksul alates teiselt poolelt rikkumise kohta kirjaliku teatise saamisest.
12.4 Kliinikumi struktuuriüksustes Lepingu täitmisel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel struktuuriüksuse juhi ja TAL-i usaldusisiku vahel.
12.5 Kui pooled ei saavuta Lepingu täitmise osas kokkuleppet punktides 12.3 ja 12.4 ettenähtud korras, moodustatakse vaidluse lahendamiseks ühiskomisjon vastavalt Lepingu punktile 9.2.
12.6 Kui ühiskomisjon ei jõua Lepingu täitmise kohta käivas vaidluses mõlemale poolele vastuvõetavale kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavalt kollektiivse töötüli lahendamise seadusele.
12.7 Lepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab süüdiolev pool vastutust seaduses ettenähtud korras.

13. LÕPPSÄTTED

13.1 Lepingu pooled tutvustavad Lepingut ja selle muudatusi 30 päeva jooksul peale allakirjutamist töötajatele ja tööandja struktuuriüksustele.
13.2 Leping on koostatud kolmes identses eksemplaris, millest kaks jäävad allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM
L. Puusepa 1a
50406
Tel: 319 401
Faks: 319 402
TARTU ARSTIDE LIIT
Pepleri 32
51010
Tel: 427 516
Faks: 427 825

URMAS SIIGUR
juhatuse esimees
MARGUS KUKLANE
peausaldusisik

18. detsember 2002

KOLLEKTIIVLEPINGU LISA NR 1. PALGAKOKKULEPE

1. Viiepäevase töönädalaga töötamisel on töötaja kuupalga alammäär 8500 krooni.
2. Töötajale makstakse lisatasu järgnevalt:

2.1 kui katkematu tööprotsessi tõttu pole võimalik riigipühale eelnevat tööpäeva lühendada – kompenseeritakse töötamine töötaja ja tööandja kokkuleppel kas lisatasu maksmise või vaba aja andmisega, kusjuures töötajale makstav lisatasu iga töötunni eest ei või olla väiksem kui 100% tema tunnipalgamäärast;
2.2 ületunnitöö eest – kompenseeritakse töötamine töötaja ja tööandja kokkuleppel kas lisatasu maksmise või vaba aja andmisega, kusjuures töötajale makstav lisatasu iga töötunni eest ei või olla väiksem kui 50% tema tunnipalgamäärast;
2.3 graafikuväliselt töötaja väljakutsumisel – iga töötunni eest vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast. Töötaja väljakutsumine peab olema kooskõlastatud vahetu tööjuhiga. Graafikuvälise väljakutsumise korral kompenseeritakse töötajale sellega seotud transpordikulud;
2.4 ööajal (kl. 22.00 – 06.00) töötamise korral – iga töötunni eest vähemalt 30% töötaja tunnipalgamäärast;
2.5 valveaja eest – iga valves oldud tunni eest vähemalt 30% töötaja tunnipalgamäärast. Kui töötaja asub valveajal tööülesandeid täitma, siis makstakse iga üle tööajanormi töötatud tunni eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast.
2.6 puuduva töötaja asendamisel, kui asendaja teeb ära nii enda kui asendatava töö ning tema töökoormus suureneb märgatavalt – iga asendatud töötunni eest vähemalt 30% töötaja tunnipalgamäärast. Töötaja töökoormuse arvestamisel lähtutakse Kliinikumis kehtestatud töö normeerimise korrast.
2.7 lisakohustuste täitmise eest – vastavalt tööandja ja töötaja vahelisele kokkuleppele.

SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM
L. Puusepa 1a
50406
Tel: 319 401
Faks: 319 402
TARTU ARSTIDE LIIT
Pepleri 32
51010
Tel: 427 516
Faks: 427 825

URMAS SIIGUR
juhatuse esimees
MARGUS KUKLANE
peausaldusisik

Liikmeks saamine.

Liikmeks võivad astuda kõik Eesti Vabariigis arstikutset omavad isikud. Liikmeks vastuvõtmise otsustab eestseisus liikmeks astuja kirjaliku avalduse põhjal. Eestseisusel on õigus nõuda liikmeks astujalt dokumente, mis tõendavad isiku vastavust põhikirjas sätestatule.

Tartu Arstide Liidu liikmeks astumise avalduse esitamiseks on kolm võimalust:

Täida avaldus Eesti Arstide Liidu kodulehel valides piirkondlikuks liiduks Tartu Arstide Liit ja digiallkirjasta.
Kui sul veel pole DigiDoc-i siis saad selle siit.

Liikmemaks

Liidu kõrgeimaks organiks on üldkogu koosolek, mis tuleb kokku vähemalt üks kord aastas vastavalt eestseisuse poolt kindlaks määratud ajal. Üldkoosoleku pädevuses on füüsilistest isikutest liikmete liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine.

Tartu Arstide Liidu liikmemaks on:

töötaval arstil ja residendil 1 % põhipalgast, kuid mitte vähem kui 20 € kuus;
mittetöötaval arstil 20 € aastas.

Liidu liikmemaksu tasumise võimalused on:

oma töökoha raamatupidamise kaudu, esitades raamatupidamisele avalduse igakuiseks liikmemaksu kinnipidamiseks Teie töötasult, avalduse saab siit
sõlmides püsikorralduslepingu pangas
üle kanda oma pangakontolt kas iga kuu või kokkuleppel kvartalite kaupa

Swedbank EE102200221012307910
SEB EE721010220005412010

NB! Töökoha vahetusel või töölepingu muutuste korral tuleks meeles pidada uue avalduse esitamist oma töökoha raamatupidamisele.

Liidust välja astumine

Tartu Arstide Liidust saab välja astuda saates eestseisusele avalduse, kas oma e-maililt või posti teel ning tasudes liikmemaksu võla.

Eesti Arstide Liidu (EAL) ja kindlustusfirma If P&C Insurance AS vahel on sõlmitud erialase vastutuskindlustuse leping, mille alusel on kindlustatud kõik EALi kuuluvad töötavad arstid, sh arst-residendid. Kindlustatute nimekirjas on arstid ka lapsehoolduspuhkuse ajal ja 5 aastat pärast pensionile jäämise tõttu töötamise lõpetamist (kehtib ainult juhul, kui arst jääb EAL liikmeks ega astu pensionile jäädes liidust välja). See on vajalik, kuna seaduse järgi võib patsient esitada arsti vastu kahjunõude kuni 5 aastat pärast nõude aluseks oleva juhtumi toimumist. Seetõttu on kõigil liikmetel oluline jälgida, et registriandmed oleksid õiged.

Kindlustust on vaja ka osalise koormusega praktiseerides. Kindlustuskaitse kehtib Eestis töötades.

Kui tervishoiuteenuse osutaja juures töölepinguga töötaval arstil tekib konflikt patsiendiga ning on võimalik, et patsient võib esitada kahjuhüvitise nõude arsti vastu, tuleb sellest kohe teavitada arstide liitu. Selleks saatke aadressil arstideliit ät arstideliit.ee e- kiri sündmuse lühikirjeldusega ja lisage oma andmed: nimi, töökoht (sh kliinik, osakond jne), e-posti aadress, telefon. Arstide liitu tuleb teavitada kohe, kui saate teada, et patsient või tema omaksed:

on esitanud suulise või kirjaliku kaebuse kas otse Teile või tööandjale (haigla juhatusele, kliiniku, osakonna juhatajale)
on esitanud kaebuse tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile
on esitanud kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude
on esitanud tsiviilhagi kohtusse
on pöördunud politseisse või prokuratuuri kriminaalasja algatamiseks.

EAL teavitab kindlustusfirmat, võtab asjaolude täpsustamiseks teiega ühendust ja korraldab juriidilise nõustamise. Kindlustus hüvitab ka õigusabikulud, mis on eelnevalt kindlustajaga kokku lepitud, seetõttu on väga oluline informeerida arstide liitu ja kindlustusseltsi juba juriidilise nõustamise vajaduse tekkimisel.

Kui patsient on esitanud arsti vastu kahjunõude kohtuväliselt või andnud hagi kohtusse, tuleb sellest kohe informeerida ka tööandjat. Sellisel juhul kohustab seadus tööandjat vabastama töötaja kahju hüvitamise ja kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. See kehtib kahjujuhtumite kohta, mis on toimunud pärast 01.07.2009.

Kui teie vastu on juba esitatud hagi ja see on võetud kohtumenetlusse, tuleb kohe nõuda, et hagi esitataks tööandja vastu. Sellisel juhul pöörduge viivitamatult arstide liitu juriidilise abi saamiseks.

Kui tööandja on pidanud maksma patsiendile kahjuhüvitist (kokkuleppel või kohtuotsuse alusel), on tal õigus esitada arsti vastu tagasinõue kahju hüvitamiseks. Arstilt saab nõuda maksimaalselt 50% tekitatud kahjust, välja arvatud juhul, kui kohus tuvastab, et arst on kahju tekitanud tahtlikult – siis saab nõuda 100% kahju hüvitamist. Tööandja ei saa esitada tagasinõuet tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks.

Tagasinõude summa tööandjale tasub kindlustusvastutuskindlustuslepinguga määratud ulatuses.

Kui kahjuhüvitis mõistetakse välja otse arsti käest (nt FIE-st arstid) ja kindlustusandja loeb selle kindlustusjuhtumiks, tasub kindlustus patsiendile hüvitise summa kindlustuslepinguga määratud ulatuses.

Kindlustus ei hüvita kahju juhul, kui arst tekitas kahju tahtlikult või oli kahju tekitamisel joobeseisundis. Sellisel juhul jääb kahju arsti enda kanda.

Kui arst on seoses tööandja tagasinõudega kandnud õigusabikulusid ja kohtukulusid, hüvitab need samuti kindlustus, juhul kui need kulud on enne kindlustusega kooskõlastatud. Kooskõlastamiseks tuleb pöörduda EAL poole.

Kokkuvõttes: kui te saate teada, et patsient on teie vastu esitanud kaebuse või võidakse esitada kahjunõue, teavitage sellest kohe EAL-i (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.). Viivitamatu teatamise nõue sisaldub vastutuskindlustuse tingimustes ja selle täitmata jätmise korral ei ole tagatud kindlustuskaitse rahalise kahju hüvitamiseks. Kindlustuskaitse rakendub, kui arst oli EAL liige nii juhtumi toimumise kui ka kahjunõude esitamise ajal.

Kui arst töötab töölepinguga, siis tuleb nõuda, et vastavalt töölepingu seadusele hüvitab patsiendile tekitatud kahju ja vajadusel katab kohtukulud kõigepealt tööandja.

Kui arst töötab käsunduslepingu või töövõtulepinguga, siis tööandjal sellist kohustust ei ole.

I Üldsätted

1. Mittetulundusühingu nimi on Tartu Arstide Liit(edaspidi Liit)
2. Liidu asukoht on Tartu, Eesti Vabariik ning aadress Pepleri 32
3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik.
4. Liit on isikute vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mille eesmärkideks on:

4.1 arstide ühendamine rahva tervise kaitseks, tervishoiupoliitika kujundamiseks ja meditsiinikultuuri arendamiseks;
4.2 liikmete kutsehuvide esindamine ja kaitse.

5. Liidu tegevuse põhisuundadeks on:

5.1. arstiabi kvaliteedi edendamine;
5.2. arstide töö õige hindamise ning arstidele vastuvõetavate palga-, töö-ja pensionitingimuste eest seismine ja tegutsemine;
5.3. arstide õiguste ja huvide esindamine riigivõimu ja valitsemisorganites;
5.4. arstkonna aktiivsuse tõstmine kutsealases-, seltsi-ja kultuurielus;
5.5. koostöö arendamine teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
5.6. arstikutse prestiizi hoidmine, arstieetika ja kollegiaalsuse printsiipide järgimine;
5.7. arstiabi korraldusega seotud probleemide teadvustamine ja avalikustamine;
5.8. arstide teadmiste täiendamine.

6. Eesmärkide saavutamiseks Liit:

6.1. korraldab loenguid, seminare, kursusi, jt põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavaid üritusi;
6.2. teeb koostööd riigi-, teadus-ja kultuuriasutustega, mittetulundusühingutega ja teiste Eesti vabariigi ja välisriikide vastavate organisatsioondega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides;
6.3. jälgib arstide kutse-eetika nõuetest kinnipidamist;
6.4. loob vajadusel alalisi või ajutisi töörühmi konkreetsete uurimissuundade väljatöötamiseks ja läbiviimiseks;
6.5. kasutab konsultantide ja spetsialistide teenuseid.

II Liidu liikmed

7. Liidu liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele.
8. Liikmeks võivad astuda kõik Eesti Vabariigis arstikutset omavad isikud.
9. Liikmeks võivad astuda Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised iskikud, kui nende tegevuse eesmärgid ühtivad Liidu tegevuse eesmärkidega. Juriidiline isik võtab Liidu tegevusest osa esindaja kaudu.
10. Liidu tegevusest võivad põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras osa võtta:

10.1. Eesti kõigis tervishoiu ja meditsiinilise profiiliga asutustes töötavad kõrgharidusega mittemeditsiiniliste erialade spetsialistid (edaspidi nimetatud toetajaliikmed);
10.2. väljaspool Eesti Vabariiki töötavad arstid, kelle tegevus aitab kaasa Eesti meditsiini arengule, kuid ei vasta p-s 7 sätestatule (edaspidi nimetatud välisliikmed);
10.3. füüsilised isikud, kellel on erilisi teeneid Liidu ees (edaspidi nimetatud auliikmed).

11. Toetaja-, välis-ja auliikmeid ei loeta liikmeteks ning neil ei ole üldkoosolekul hääleõigust.
12. Liikmeks vastuvõtmise otsustab eestseisus liikmeks astuda soovija kirjaliku avalduse põhjal. Eestseisusel on õigus nõuda liikmeks astuda soovijalt dokumente, mis tõendavad isiku vastavust põhikirjas sätestatule.
13. Õiguse osaleda Liidu tegevuses toetajaliikmena otsustab eestseisus kirjaliku avalduse alusel. Eestseisusel on õigus nõuda nimetatud isikult dokumente, mis tõendavad tema vastavust põhikirjas sätestatule.
14. Isik, kes soovib osaleda Liidu tegevuses välisliikmena, esitab eestseisusele kirjaliku avalduse. Eestseisusel on õigus nõuda nimetatud isikult dokumente, mis tõendavad tema vastavust põhikirjas sätestatule.
15. Liikmetel, toetaja-, välis-ja auliikmetel on õigus:

15.1. võtta osa Liidu poolt korraldatud üritustest ning muul viisil osaleda Liidu tegevuses;
15.2. kasutada kindlaksmääratud korras Liidu teenuseid ja vara;
15.3. taotleda Liidu kaitset ja volitada Liitu kaitsma oma kutsehuve ja õigusi;
15.4. kasutada kindlaksmääratud korras Liidu sümboolikat;
15.5. astuda kirjaliku avalduse alusel Liidust välja või loobuda õigustest osaleda Liidu tegevuses.

16. Lisaks p-des 16.1.-16.5 sätestatule on liikmetel õigus osaleda üldkoosolekul ja seal hääletada ning olla valitud Liidu juhtorganeisse.
17. Liikmed on kohustatud:

17.1. järgima põhikirja sätteid;
17.2. tasuma kehtestatud korras liikmemaksu;
17.3. järgima Liidu organite otsuseid;
17.4. järgima oma tegevuses ja käitumises arsti kutse-eetikat;

18. Toetaja-, välis-ja auliikmed on kohustatud:

18.1. järgima põhikirja sätteid;
18.2. järgima Liidu organite otsuseid.

19. Liikme võib Liidust välja arvata juhul, kui:

19.1. isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
19.2. isik ei ole tasunud nelja (4) kuu jooksul liikmemaksu;
19.3. isik rikub põhikirjas sätestatut;
19.4. isik kahjustab olulisel määral Liitu.

20. Toetaja-, au-ja välisliikme õigustest võib vastava isiku ilma jätta juhul kui:

20.1. isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
20.2. isik rikub põhikirjas sätestatut;
20.3. isik kahjustab olulisel määral Liitu.

21. Liikmelisuse lõppemine.
Juhul, kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, lõpeb liikmemaksu tasumine alates väljaastumise kuupäevast.

III Liidu struktuur ja juhtimine

22. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis tuleb kokku vähemalt üks kord aastas vastavalt eestseisuse poolt kindlaksmääratud ajal.
23. Üldkoosoleku pädevuses on:

23.1. põhikirja muutmine;
23.2. eestseisuse valimine, tema volituste tähtaja määramine ja tagasikutsumine;
23.3. revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine, liikmete valimine ja volituste tähtaja määramine ning nende liikmete tagasikutsumine;
23.4. eestseisuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
23.5. füüsilistest isikutest liikmete liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
23.6. Liidu teenuste ja vara kasutamise korra kehtestamine;
23.7. Liidu sümboolika kasutamise korra kehtestamine;
23.8. isikule auliikme õiguste andmise otsustamine;
23.9. auliikme õiguste äravõtmine ja liikme Liidust väljaarvamine;
23.10. Liidu eesmärgi muutmine;
23.11. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamine;
23.12. järelvalve teostamine Liidu organite tegevuse üle.
23.13. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

24. Eestseisus peab üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 Liidu liikmetest. Kui eestseisus sellisel juhul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras eestseisusega.
25. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab eestseisus liikmetele ette vähemalt seitse (7) päeva.
26. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt üks neljandik liikmetest või nende esindajatest.
27. Juhul kui üldkoosolekul osaleb vähem kui üks neljandik liikmetest, kutsub eestseisus kokku uue üldkoosoleku. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab eestseisus liikmetele kirjalikult ette vähemalt seitse (7) päeva.
28. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
29. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine liige. Igal liikmel on üks (1) hääl.
30. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest, v.a p-des 33. ja 34. sätestatud juhtudel.
31. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
32. Põhikirja muutmise otsus ja Liidu tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
33. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
34. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.
35. Liitu juhib ja esindab kolmeks (3) aastaks valitud eestseisus. Eestseisuses on minimaalselt 9 liiget ja maksimaalselt 15 liiget

36. Eestseisus:

36.1. valib eestseisuse liikmete hulgast eestseisuse esimehe;
36.2. korraldab Liidu raamatupidamist;
36.3. esitab üldkoosolekule aruande Liidu tegevusest;
36.4. esindab Liitu kõigis õigustoimingutes;
36.5. valmistab ette ja viib läbi üldkoosoleku;
36.6. peab liikmete arvestust;
36.7. arvab liikme põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras Liidust välja;
36.8. kehtestab juriidilisest isikutest liikmetele liikmemaksu suuruse ja tasumise korra;
36.9. valib ja kutsub tagasi usaldusisikud ja määrab nende volituste tähtaja;
36.10. võtab tööle palgalisi töötajaid;
36.11. täidab muid seaduse ja põhikirjaga eestseisuse pädevusse antud ülesandeid.

37. Eestseisuse tegevust korraldab eestseisuse esimees.
38. Eestseisus võib vastu võtta otsuseid, kui eestseisuse koosolekul osaleb üle poole eestseisuse liikmetest. Eestseisuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud eestseisuse liikmete poolthäälteenamus.
39. Eestseisuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõikides õigustoimingutes.
40. Eestseisuse tegevuse üle teostab järelvalvet revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla eestseisuse liige ega raamatupidaja.
41. Revisjonikomisjonil on õigus tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega. Revisjonikomisjon on kohustatud aastas läbi viima vähemalt ühe revisjoni. Revisjoniaruanne esitatakse üldkoosolekule.

IV Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine.

42. Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
43. Liidu lõpetamisel jaotatakse Liidu vara põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Liidu vara ei jaotata liikmete vahel.

Page 3 of 3

Menüü