Ida-Virumaa - 24.05.2008

Tartu Arstide Liit käis Ida-Virumaal

Laupäeval, 24. mail toimus traditsiooniline Tartu AL kevadine väljasõit, seekord 60 inimesega Ida-Virumaale, korraldajaks nagu alati Margit Närska. Marsruut oli hästi läbi mõeldud: Iisaku Koduloomuuseum – Agusalu soostiku kriivad (kõrgluited) ja hääbunud külad – Peipsi põhjakallas ja Narva jõe äärsed külad (Alajõe, Vasknarva, Jaama, Karoli) – Puhatu ja Agusalu soode vahelt Illuka kooli jne. Iisaku Muuseum on kõige täiuslikum Ida-Virumaa ajaloo ja looduse tutvustamisel. Selle juhataja andis ülevaate selles piirkonnas ajalooliselt sajandite jooksul arenenud vadjalaste-eestlaste-venelaste kooslusest tekkinud nn „poluvernikute” elulaadist ja kombestikust. Seda kultuuri mõjutas nii Vene õigeusk, luterlus kui ka loodusega seotud tavad. Ka oli omapärane segakeel, kahe maailmasõja vahel eestistus see piirkond täielikult. Kogu päeva kestnud kohaliku ekskursioonijuhi Ingrid Kuligina põhjalikest seletustest sai hea ülevaate viimase 150-200-aastase perioodi kohta Kirde-Eestis.

Teel läbi Vaikla küla Agusalu soo sügavikus asunud Imatu külla nägime mitte ainult jääaja järgseid Suur-Peipsi põhjakalda kõrgeid metsastunud liivaluiteid (kriivasid) vaid ka tee ääres toimetavat karu. Imatu külas, kus 30ndatel aastatel oli veel 70 talu ja suur koolimaja, on järgi ainult 2 talu ja palju varemeid. Kolhooside perioodil olid seal veel olnud tõupullide farmid ja muu tootmine. Päästsime koolimaja varemete juures ka meie eest põgenemisel lahtisesse kaevu kukkunud metsseapõrsa (heinapalli nöörist tehtud linguga). Narva jõe äärsed külad on rahva arvult järjest vähenenud (viimase 70 aasta jooksul 6-10-kordselt), elanikkond vananenud. Siiski on sealses piirkonnas korda tehtud sõjas hävinenud õigeusu kirikud, Vasknarvas on asutatud ka Kuremäe abiklooster, kus tegutsevad 8-10 nunna ja noviitsi. Jaama külas andis külavanem (70-aastane) ülevaate piirkonna ajaloost ja käekäigust. Talvel on külas ainult kolmkümmend 70-95-aastast inimest, suvel 200-300 ja nendega probleeme piisavalt. Jagati ka maitsvaid pirukaid teega. Kohalikud koolid on kõik suletud. Keskne eestikeelne põhikool on Illukal, venekeelne Jõhvis. Väga üksikud külades elavad lapsed käivad seega koolis 30-45 km kaugusel. Illuka kool asub mõisas, mille juurde on rajatud ka lisahoone suure spordisaali ja erialaklassidega. Lapsi aga juba alla 100. Kool on ülimalt korras ja vald hoolitseb selle eest suuresti. Illuka vald kuulutati 2006. aastal enim lapselembeliseks vallaks Eestis.

Külastasime ka vadjalaste sajandite tagust surnuaeda ja teisi pirkonna huvitavaid kohti. Meelde jäi ühelt poolt Ida-Virumaa metsik loodus, mis soodustab metsloomade arvukust ja teiselt poolt inimasustuse kiire vähenemine piirkonnas, mis sunnib kaasa tundma viimastele visadele ausatele paiksetele inimestele.

Lembit Allikmets
Tartu Arstide Liidu liige

 

Please publish modules in offcanvas position.