Sügis Kohtla-Nõmmel - 29.10.2005

Tartu Arstide Liidu sügisüllatus oma liikmetele.

Elektronposti ja telefoni teel levis teave, et plaanitakse järjekordset väljasõitu. Laupäeva hommik üllatas päikesepaiste ja karge õhuga. Esimene lumekirme oli Tartu ümbruses kadunud. Üllatuseks oli ka kahekordne buss, mis ootas reisihuvilisi ja kohti jäi veel ülegi nende tarvis, kes ka seekord ei raatsinud soojast voodit tõusta.

Mida rohkem Tartust välja ja kirde poole jõudsime, seda kaunim vaade avanes aknast, sest Iisaku kant ja kogu tee edasi – metsa ja põldude vahel - avanesid kaunid talvised vaated, nagu mustad kündmisjäljed traktorisabas, keset lumest valget põldu. Valge lumega metsa sees kollaste lehtedega kasepuud, imeilusad loodusvaated kosutasid hinge ja lõid meeleolu. Lisaks veel väikesed näksid, mida lahkelt pakuti.

Siht oli niisiis Kohtla kaevanduspark-muuseum. Edasi kirjeldaks veidi seda mida nägime, kuulsime.
Teenuseid mida kohapeal pakutakse on mitmeid ja palju jäi ka vaatamata aga sellest lõpupoole. Muuseum on seda väärt, et selline reis ette võtta.
Lähenedes endisele kaevandusele avanesid meile harjumatud vaated aherainemägedele, lahtise põlevkivikarjääri rekultiveeritud aladele, maapealsele kaevandusele ja endiste kaevanduste hoonetele. Need on andnud tööd tuhandetele inimestele, kuid praegu seal aktiivset kaevandamist enam ei toimu ja osa kaevanduse maa-alusest osast on ehitatud ja kindlustatudki muuseumiks.

Jõudsime Kohtla-Nõmmele Kaevanduspark-muuseumi hoone ette ning sisenedes leidsime end ruumis, kus olid ekspositsioonisaal stendide, fotode jt. väljapanekutega, piletikassa ja suveniirikioskiga. Lisaks sellele paiknevad hoones veel fototuba, toitlustus- ja majutusteenuse osutamiseks ruumid ning nõupidamisteruum/õppeklass. Fototoas oli meie rõõmuks väga heal tasemel kohaliku fotograafi ja haruldaste kivististe koguja Enn Käisi väljapanek.
Kõigepealt toimus sissejuhatav vestlusring ja ohutusealane instrueerimine pealmaamuuseumi giidisaalis, giidideks meie kahele grupile olid väga toredad endised kaevurid Tõnu Kiiver ja Aare Tito. Kes tundsid end peale sellise raske töö tegemist väga optimistlike ja tervetena.
Edasi läksime läbi kaevurite riietusruumi ja lambikoja, kus muutusime ise ka kaevurite sarnasteks. Kõik külastajad peavad oma riiete kaitseks riietuma kaevurikuube, külje riputama otsmikulambi koos patareidega ning pähe panema kaitsekiivri.
Laskusime trepist alla kaevanduse käikudesse. Allmaa muuseum koosneb allmaakäikude labürindist kasutatava kogupikkusega ca. 1,6 km, kus on näha: kaevurite tööpaiku, töötavat maa-alust tehnikat, sõitvat maa-alust kaevurite rongi, lõhkeaineladu. Toimus jalutuskäik põlevkivikombaini ja puur- ning laadimismasina juurde; sõitsime allmaarongiga põlevkivivagonettide tühjendussõlme juurde; suveniiriks korjasime vagonetist põlevkivitükikesi. Oli väga põnev, sest kõike näidati nii nagu töötamine maa all oli aja jooksul edasi arenenud, parema tehnika, suurema lärmi ja minu arvates ka suuremate inimest hulga suunas. Keerulisem, uuem mürarikkam tehnika nõudis rohkem abiväge, kes tööpaika ette valmistasid, ohutust jälgisid ja pärast kõik pärast korda seadsid kui kaevandamine edasi liikus.

Kohtlas oli võimalik tellida ka kaevurilõuna maa alla improviseeritud “Kaevurisööklasse”, ka meile pakuti seda koos soojendava napsiga, sest kaevanduses on püsiv temperatuur +8 kraadi. Aga sellel ajal kui kaevandus töötas, ei tohtinud purjus inimene alla sattuda, sest siis jäid ilma tasuva tööta nii, see, kes kaevuri alla lubas kui ka kaevur ise. Selle ajal väga hästi tasustatud töö tõttu oli töölesoovijate järjekord uks taga pikk ja pikka juttu ei tehtud. Kaevuri palk oli siis suurem kui kaevanduse juhtivatel töötajatel. Väga harva juhtus, et napsisel mehel õnnestus alla saada, siis ei lubanud teised teda masinate ligi, ning ta pidi nurga taga välja magama.
Meie giid rääkis, et on oma eluga väga rahul, kuna töötasu oli kõrge ehitas ta maja (korterijärjekord oli väga pikk), asutus toetas ka Peipsi ääre suvilate ehitust, et inimesed saaksid välja puhata, see asus ~30 km kaugusel aga sinna sõiduks auto ostu järjekord oli 17 aastat. Samuti oli see tubli mees oma kolmele tütrele hea hariduse saanud võimaldada ja oli oma 72 eluaasta juures väga nooruslik ning kiitis head tervist kuna tervisekontroll toimus regulaarselt ja pidev ühtlane temperatuur maa all oli tema arvates see, mis aitas säilitada head tervist. Ka kiitis ta oma abikaasat, kes ei läinud hea elu juures “hukka”, nagu mõned teised, vaid oskas mehe poolt koju toodud rahale leida hea koha “investeerimiseks”. Lõpuks tundus ka meile, et maa all on võimalik tööd teha küll, sest rõske ja veidi niiske ruum oli muutunud inimsõbralikumaks.
Peale lõunasööki ronisime ka aherainemäele, mida nüüd kasutatakse talverõõmude (spordi) harrastamiseks. Mõnigi leidis mäelt suveniiri, mida koju tassida. Vaade oli aga põnev.
Veel oleks olnud võimalik tutvuda lahtise põlevkivikarjääriga ja vaadata uusi vaatamisväärsusi – tehiskoski ning (suvel) põlevkivikihtide läbilõikepaljandit ja läbitöötatud alade “kuumaastike” rekultiveerimist, samuti maailma üht suurimat ekskavaatorit. Oleks olnud võimalik jätkuekskursioon “Põlevkivi teekond” kas Kohtla-Järve Soojuselektrijaama või Viru Keemia Grupi põlevkivikeemiatööstusesse ning Kohtla-Järve linna ümbruses kõrguva mõne kaevandusjääkide e. paemäe otsa.
Samuti oleks olnud võimalik (suvel) jätkuekskursioon “Läbilõige aasta miljoneist” tutvuma meie maapõues põlevkivi all peituvate teiste settekivimite paljanditega Ontikal ning nautida Valaste joa lähistel päikese loojumist Soome lahte. Sellel korral me seda kõike ei jõudnud ja seetõttu on veel põhjust tagasi minna.
Veel oleks võinud jääda kohale ja viibida veel mõni päev Eestimaa idapoolsetel aladel. Võimalik oleks olnud ööbida ja õhtusööki nautida vastavalt kliendi soovidele kas kohapeal, Toilas, Narva-Jõesuus või Peipsi ranna puhkebaasides.
Veel on seal võimalik lisateenustena piltide tegemine profifotograafi poolt, aga seekord tegime pilte ise.
Lisaks on seal võimalik palju võimalusi aktiivseks sportimiseks. Jäi proovimata sorteerimistorni seinal mägironimine. Mägironimist on võimalik treenida ka aherainemägedel. Spordiradadel oleks võimalik harrastada tehismägedel mägijalgrattasõitu; tehismäe mäesuusanõlval suusatada; tegutseda suusastaadionil, orienteerumiseradadel, jooksu- ja suusaradadel. Lisaks leiduvad seal ka auto- ja motokrossirajad - talvine jäärajasõiduplats - autosafari võimalus.

Nüüd veidi ajaloost muuseumi kodulehe andmetel.
Põlevkivi hakkas meie aladele ladestuma ca. 450 milj. a. tagasi. Kukruse mõisa mail ja ka mõnedes teistes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskub põlevkivikiht üha sügavamale arvestusega 2,5 - 3 m iga kilomeetri kohta. Kohtlas lasuvad kaevandusmuuseumi käigud maa all ca. 8 m sügavusel, endise kaevanduse lõunapoolses osas oli kaevetööde sügavuseks aga juba üle kolmekümne meetri.
Eesti sügavaimas Estonia kaevanduses kaevandatakse praegu põlevkivi juba sügavamal kui 70 m. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kasutamine algas Alutaguse mail 1916.a. Viimase 50 aasta kestel on põlevkivi kasutatud peamiselt elektrijaamades küttekivina.
Põlevkivist toodetud elektri osatähtsus eesti elektrienergia tootmises on 96-98%. Ühe kWh elektrienergia tootmiseks kulub ca. 1,5 kg põlevkivi.
Ühe kWh e Kohtla kaevandus rajati 1937 a. New Consolidated Gold Fields Ltd. õlivabrikute juurde. Kohtla kaevanduse juurde ehitati ka üsna unikaalne käsitsisorteerimiskompleks, kus põlevkivi rikastamiseks kasutati põhiliselt naiste käsitsitööd kuni kaevanduse eksisteerimise lõpuni.
Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri, madala põlevkivi omahinna ja eeskujuliku heakorra poolest.
Kohtla kaevandus oli omalaadne selle poolest, et seal toimus üheaegselt nii allmaa- kui ka pealmaakaevandamine. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla kaevandus põlevkivi ca. 48 329 542 tonni. Sellisest põlevkivikogusest jätkuks kogu Eesti varustamiseks elektrienergiaga järjest ca. 14 aastat.

Tänu kena päeva eest aktiivsetele ja väsimatutele tegijatele Tartu Arstide Liidu kontorist ja tegevjuhtkonnast, Margit Närskale ja Tiiu Kadastikule, seekord õnnestus kõik suurepäraselt.

Kai Tamm

Please publish modules in offcanvas position.